top of page
Search

Vabaduse Saaga, osa 6: kokkuvõte päev enne VABADUSE seisakut



Tere armas kaasmõtleja.


Homme, 11. septembril 2023, on suur päev minu jaoks. Tunenn, et ühel või teisel moel saab Vabaduse tänava rekonstrueerimisest pretsedent. Kas lootus- ja elurikas, koostööl ja sügavatel väärtustel põhinev süsteemne muutus või etalon kulissidetagustele autoritaarsetele standardsetele lahendustele - kumb ja mis määral on veel lahtine.


Soovin võtta selle osaga kõik olulise kokku, et teemasse sisenejatel oleks võimalik ühe postitusega saada aru mille eest me seisame, ja mille eest mitte. Ja ühtlasi selgitada miks seisan mina homme vabaduse eest. See postitus on natuke pikem kui teised aga loodan, et mõistate arvestades olukorra märgilisust. Kes tunneb end teemast puudutatuna siis leidke vaikne aeg ja mõelge kaasa. Jutuks ei ole vähem ega rohkem kui meie ühine Türi aedlinna/ kevadpealinna kujundamine ning inimkonna eksistentsiaalsete trendide tasakaalustamine.


SÜÜDISTUSED/ ehk mille vastu me tegelikult ei ole

Alustaks nendest siltidest mis (vähemus) meile on külge pannud. St, meil on olnud palju rohkem tuge kui kriitikat, ent sellest olenemata, on sellel rännakul meid süüdistatud, et seisame uuenduste, renoveerimiste, autode ja turvalisuse vastu. On ka öeldud, et meiega ei saa suhelda, sest me ju “pole niikuinii nõus” (lühidalt lisaks, et 9 kuu jooksul pole kordagi kutsutud meid koostööle ning meile on algusest peale öeldud/ valetatud, et plaani ei saa muuta). Mõned rünnakud on olnud üsna jõhkrad ja isiklikud ning seda vallatöötaja rahulolevate silmade all. See on olnud emotsionaalselt raske rännak ja kurb, sest see kõik on tõest kaugel.


Loomulikult ei ole me teede remontimise ja tänavate rekonstrueerimise vastu. Kuna MTÜ Elurikas Türi esimene elurikkuse ja kogukonna ala - Vabaduse Aed - on Vabaduse tänaval, siis on meil igasugune huvi teha sellest tänavast kütkestav turismimagnet, silma ja hingerahu kohalikele ning ühtlasi rohevisiooni inspiratsioon ka väljapoole Türi.


Me ei ole valla vastu. Me ei ole Türi Halduse vastu. Me ei ole mitte ühegi indiividi, k.a. vallavalitsuse teenistujate vastu. Kohe kategooriliselt/ fundamentaalselt mitte, sest meie vabatahtlike organisatsiooni eesmärk on olnud algusest peale ühendada ja seista tervikpildi eest. Me oleme väljendanud kõiki oma mõtteid avalikult ja kutsunud, lausa palunud koostööle.


TERVIKVAADE

MTÜ Elurikas Türi on loodud ühendamise printsiibile. See on ühtlasi vägagi intiimselt seotud just vabadusega.


Sellest tuleneb ka meie tervikvaade. Oleme 9 kuud seedinud ja vaikselt ehitanud omapoolset rohevisiooni (muide sisuliselt kogu MTÜ Elurikas Türi teoreetiline raamistik on loodud igapäevastel pikkadel jalutuskäikudel mööda Türi veel imelisi tänavaid). Julgen väita, et sellega oleme vaadanud kaugemale ette kui vallavalitsus ning teised mõttegrupid. Integreerime teadmised aiandusest, linna planeerimisest, infosüsteemidest, organisatoorsetest struktuuridest, tehnoloogiatest, finantssüsteemidest aga ka metafüüsikast, loodusteadvusest ning kõikehõlmavatest universaal-printsiipidest. Hoiame silmad (ja teisedki meeled) lahti, hõlmame mis toimub ülemaailma nii heas kui halvas mõttes ja sünteesime selle kokku ühtseks visiooniks ja strateegiaks. Arvestame mineviku trendide ja õppetundidega ning projekteerime erinevaid tuleviku võimalusi. Kuigi töö on pooleli on vundament juba piisav, et näha palju probleeme (ning lahendusi) praeguses projekti plaanis ja juhtimises. Türi vallavalitsus, eesotsas Sulo Särkinen’iga, on vägagi teadlik tulevikusuunadest ning rohevisiooni olulisusest. Selles osas oleme ühel meelel ning seda on hea teada, et see on neil nö “plaanis”. Aga meie jaoks on see olnud töös kogu selle aasta, tagataustal kauemgi. Meie ettepanekud ja nägemus Vabaduse tänava rekonstrueerimisest tulenevad just sellest ettevaatavast/ terviklikust perspektiivist. Meie hõlmame looduse, mineviku ja tuleviku põlved, uuendatud Türi brändi, erinevad perspektiivid, süsteemse mitmetasandilise mõtlemise. Me vaatame kaugemale olemasolevatest standarditest mis on inimkonna viinud linnastumise/ eraldatuse kriisini. Me näeme süsteemseid puudusi kuidas me haldame ühisvara (st, ühisomanditragöödia on suurem kui lihtsalt Vabaduse tänava projekt). Ja me näeme, et käesolev projekt on kas suur viga või suur võimalus.


PROBLEEMID

Tooks siin välja võtmeprobleemid millele tähelepanu osutame ning mis on takistuseks ehitusega alustamisele.

  • kuluvaade pole jätkuvalt avalikustatud. 9 kuud ei vastatud meie järjepidevatele küsimustele avalikustada kust tuleb ja kuhu läheb raha (olgu öeldud, et ametlikus projektiplaanis oli kuhugi viidatud aga seda dokumenti meile ei saadetud). Tänaval olles selgitati ühelauseliselt, et (1) on “raske täpselt välja tuua mis palju maksab” ning (2) “raha tuleb valla eelarvest”.

Üheltpoolt on igati mõistetav, et täpselt midagi välja arvutada ongi raske. Tean seda omast käest suuremahuliste (tarkvara) projektide juures. Ent kunagi pole olnud ma olukorras kus ehitusega hakatakse pihta teadmatuses mida on vaja teha ja palju erinevad osad umbes aega/ raha võtavad. Ei ole ka seekord tegemist sellise olukorraga. Tegelikult on üsna täpselt kirjeldatud ära mida tehakse ja selle kõige pealt on saadud number - pool miljonit. Ent detailsemat informatsiooni mis seoks konkreetsed tööd ja kulud keeldutakse jagamast.

Omaette probleem on selles, et vallavalitsus raiskab oma kohalike energiat ja närve eirates küsimusi. See väsitab ja on läbi aastate lõppenud paljudele lihtsalt loobumisega. Oleks olnud väga lihtne öelda jaanuaris, et me veel täpselt ei tea aga kui selgub rohkem infot anname teada. Seda ei tehtud. Kuna tegemist oli ametlike päringutega millele vald on kohustatud vastama siis rikuti sellega ka seadust. Me ei soovi alusetult kedagi süüdistada ent kogu selle käitumise peale tuleb tahest tahtmata pähe ka korruptsiooni kahtlus.

Tegelikult on suhtlemine üks võtmeprobleemidest kogu selle asja juures. Meie avalike alade haldus toimub praegu ülevalt alla. Projektid ostetakse sisse ja (kui väga tungiv soov) siis esitletakse rahvale kui püha raamat. Projektiplaani ei tohi kritiseerida ning seda ei saa muuta. Täiendusi eiratakse ja võetakse solvangutena/ tüütustena.

  • argumentsioon, et on ruumi puudus ja uus lahendus on turvalisem on puudulik. Kes seda väidab? Kas äkki saab olukorrale ka teisiti peale vaadata? Kohalikuna (nii igapäevase jalakäijana, kui auto, ratta, koera ja vankriga) pole mulle kunagi pähe tulnud, et see väike armas tee peaks olema üle 8m lai. Lisaks väidetakse, et tegemist on tiheda liiklusega tänavaga, ent selle toetuseks puudub statistika. St, võtmeväiteid tulistatakse puusalt ja sellega manipuleeritakse rahvaga.

Siin on ühtlasi probleemiks, et esitletud projekt on “standard”, mis ei arvesta tänava endaga. St, 2.5 meetrine kergliiklustee ei ole oma olemuselt probleem kui selle jaoks on ruumi aga kui see tuleb täielikult haljastuse arvelt, siis ei ole tegemist tervikpildiga.

Kohalikud on vägagi teadlikud, kuidas see tänav pole tegelikult nii tiheda liiklusega midagi. Ainuke tihedam aeg on lasteaeda minek mis on Vabaduse tänava ühes otsas (ehk 10-15% kogu tänava pikkusest) aga isegi seal tundub, et tekitatakse sääsest elevant. St, et “pisut tihedam” liiklus ei pea tähendama kapitaalset rekonstrueerimist muru ja puude arvelt. Saaks äkki hakkama selle “tüliga”, et tuleb aeglasemalt ja hoolsamalt sõita mõnikümmend/ sada meetrit. Olemasolev kõnnitee lasteaeda on tegelikult musternäidis sellest kuidas võiksid välja näha Türi tänavad. Lisaks saab lasteaeda tulla ka teist tänavat pidi, mis leevendab veelgi liiklemist. Rongi pealt tuleb üldiselt aga käputäis inimesi ja mõned autodega.

Lisaks, ja see on nüüd sügavam/ väärtusepõhisem, kogu see teema turvalisusest on ületanud igasuguse talupojamõistuse. Me ei mõtle enam kainelt/ lihtsalt ega näe, et pakutud lahendused lihtsalt eraldavad meid üha rohkem ja rohkem (nii omavahel kui loodusest). Me üritame justkui kaitsta aga mitte õpetada iseseisvust. See on haridusalane teema, mis võtab oma vormi linnaplaneerimisel. Kui turvalisus oleks päriselt teema siis lahendaks kogu selle projekti ära mõned õueala märgid ja vb ehk 1-2 lamavat politseid (seevastu ideaalne lai sõidutee koos planeeritud tõstetud ristmikuga on suurepärane “hüpekas” kohalikele ralliautodele). Õuealastamine maksab ehk mõnisada eurot ja ühtlasi aeglustaks kogu liikluse ning võimaldaks päriselt märgata Türi aedlinna võlu. Mida meile ei räägita kulisside tagant? Kas mängus on veel era/ äri huvid miks see tee ei saaks olla õueala?

  • sellele lõigule ei ole vaja laia (asfalteeritud) kergliiklusteed. Selline lahendus on standard pakkumine, mida ei loodud kohal olles kõrgemast visioonist lähtuvalt, vaid tellitud väljast ühe puuga kõigile. Niivõrd laia tee ehitus kahjustab kui mitte tapa ka kõrvalkruntide hekke ja põõsaid. Selge eelistus on massiivsete, standardsete, kallite ja kärarikaste masinate lahendused üle väikeste, lihtsate, leidlike ning omanäoliste käsitöö lahenduste.

Meile on lausa väidetud, et ei ole võimalik teha kitsamat teed. Siin on tegemist manipuleerimise, valetamise ning piiratud mõtlemisega. Sest loomulikult on võimalik teha igasuguseid lahendusi, kui on soovi. Nii 2.5m kui 1.5m kui 1m kui isegi 0.5m tee on võimalik luua ja hooldada (ja muide kõiki tüüpe eksisteerib ka Türil). Ühtlasi soovitakse ekstralaia kõnniteed, sest siis on mugav seda suurte masinatega puhastada (tekitades uue kulu meile kõigile ning pideva müra kohalikele). Head saapad, alternatiivsed mururajad (mis ei lähe selliselt jäässe) ja tublid kohalike algatused on jätkusuutlikum/ säilenõtkem/ looduslikum lahendus kui pakutud maanteed ja suured/ kallid masinad.

See projekt on koostatud inimeste/ spetsialistide poolt puuduliku info põhjal kes ei tea (ega saanudki teada) mida tegelikult kohapeal vaja on. Keskendutud on tehnilisele infole, kuidas paigaldada teed aga mitte suuremale pildile (kel huvi plaani vaadata, osa 3). Puudu on omanäolisus. Puudu on inspiratsioon. Puudu on joondatus suurema visiooniga. Puudu on tahe mõelda kastist väljas. Aga puudu ei ole nt sellest, kuidas toetada üha mugavamalt autodega, k.a. rekadega sõitmist südalinnas.

Türi kõnniteed on enamjaolt veel kividega ja erisuguse disainiga, põimitud rohelisusega, mis ühtlasi tasakaalustab ja aitab meid muutuva kliima osas. See kõik saaks ja ongi meie nägu. Ent praegune lähenemine soovib muuta kogu Türi olemust vastavalt välistele standarditele.

  • projektiplaanis on puudu haljastusplaan. Seda on jätkuvalt ja siiani eiratud alates sellest kui MTÜ Elurikas Türi selle välja tõi 9. jaanuaril.

See on aktsepteerimatu rohe/ kevadpealinna puhul, rääkimata ühe olulisema tänava renoveerimisel. Haljastus on justkui “boonus”, mida vaatame siis kui “päris” projekt valmis on. Aga tegelikult peaks alustama me kõiki keskkonnaprojekte sellega kuidas säilitada ja võimendada loodust meie ümber. Kuidas luua rikkalik keskkond ja tasakaal looduse ja inimese vahel. Praegune plaan hõlmab ainult asfaltit/ teed ja eraldab inimese veelgi rohkem loodusest. See on vaimuvaene.

  • kommunikatsioon (niivõrd olulisel ja kulukal projektil) puudub. Tagasiside ei võeta arvesse. Avaliku projekti üle ei toimu ühist arutelu. Projektiplaani ei olda nõus muutma, olgugi, et sellele on 9 kuud viidatud. Puudub koostöö kohalikega ja mittetulundusorganisatsioonidega. Lubadusi ei täideta.

  • võimuorgan käitub autonoomselt, eraldatult ja üleolevalt ning on unustanud, et teenib eksklusiivselt kodanike huve.

Kõige lõpuks oleme jõudnud sinna kus ainuke viis mõlemapoolseks suhtluseks ongi tänaval, sest e-mailidele ega telefonile ei vastata. See on tegelikult seadusevastane. Veel sel nv toimus kulisside taga kriisiplaneerimine sellest kuidas ehk asendada siis ikkagi kõnnitee asfalt kividega (mis on iseenesest ju tore ja samm kesktee suunas aga samal ajal kummaline sest öeldi ju 9 kuud, et projekti ei saa muuta). See erakorraline töö toimus ainult sellepärast kuna meie olime reedel tänaval ent meid sinna ei kaasatud. St, koostööle vilistatakse ja eeldatakse kodanikult, et kui on midagi öelda, siis tule tööpäeval tänavale meelt avaldama. Igasugune omade inimeste lugupidamine mõistagi puudub.


ETTEPANEKUD

Neid on mitmeid ja eritasanditel.


Lühiajaline - EELTINGIMUS EHITAMISELE

Praegusel kujul olev Vabaduse tänava projektiplaan ja selle juhtimine ei ole aktsepteeritav - see on ebaõiglane, ignorantne, lühinägelik, osaliselt ebaseaduslik ning rikub heatava reegleid. Baasõiguseid on riivatud ning vald tegutseb sõltumatult/ ehk on unustanud, et vallavalitsuse roll on TEENINDADA rahvast. Ühtlasi me ei pea õigeks, et püstijalu kopa ees peaks niivõrd tähtsat projekti muutma.


MTÜ Elurikas Türi tingimus, palve ja ettepanek Türi vallale on järgmine. Vabaduse tänava ehitus ei saa alata enne, kuniks pole ühise laua taga istunud kõik kellel on midagi öelda (kellel on tungiv vajadus/ sidusus projekti osas); ja pannud kokku tervikplaani, mis sobib kõigile. St, teha päriselt koostööd, ühtse tiimina.


Ühisomandi manageerimine ja koostöö saab ja peab toimuma ainult ühise laua taga, avatult ja avalikult, kulissidetaguseta. Mitte korraks info edastamisel, vaid põhiotsuste tegemisel. Digitaalne ligipääs ja osavõtt on ainuke viis kuidas kaasame ka need, kes ei saa elukorralduste tõttu osaleda. See on lihtne ja elementaarne tingimus ja ühtlasi ainuke viis kuidas ÜHISasja ajada.


Vabaduse tänava ettepanek

On justkui loomulik, et kui me soovime päriselt olla kevadpealinn ning ka roheluselt/ looduslikult rikkad, siis peaksime nägema võimalust ja vastutust olla selles teemas eeskujulikud liidrid. St, mitte rohepesijad autoritaarsete ülevalt/ väljast projektidega, vaid seest poolt tulenevate päris innovaatiliste muutustega. Roheala täielik asendamine kergliiklusteega ei austa seda vajalikku liikumist.


Kompromiss oleks mahutada sellele tänavale ära kõik osapooled - nii autod, kergliiklusvahendid, jalakäijad kui ka roheala. See on võimalik kui kõik ohverdaksid ühiselt. Maksimaalne sõidutee ja maksimaalne kõnnitee ei ole õiglane. Muru/ lilleniidu/ põõsaste/ väikepuude tähtsusest võib jäädagi rääkima. See on üheltpoolt silmailu aga teisalt ka mitmekülgselt praktiline. Vallavalitsusel on aeg hakata nägema võimalusi, mitte väitma nagu kõik projektiväline on võimatu.


Detailselt näeks see välja midagi sellist

  • sõidutee osana oleks eraldi mahamärgitud tsoon kergliiklusvahenditele (st, jalgrattad, tõukerattad jms sõidaksid sõiduteel). Nii on kõige turvalisem kõigile. Sõiduteed eraldab väike piire.

  • siis oleks umbes 1-1.5m roheala (lilleniit, põõsad ja/või madalad puud)

  • siis oleks u 1-1.5m kividega kõnnitee

  • Ja siis oleks 10-30cm ruumi enne inimeste aedasid.

VÕI, on ka alternatiivne ja veelgi lihtsam pakkumine, mis näeks ette 2-realise (või natuke laiema) sõidutee renoveerimist, ohutuspostide lisamist, kogu piirkonna õuealastamist ja mõlemalt poolt tee haljastamist. Sellega tekiks võimalus täiesti uue energia tekitamiseks, aja mahavõtmiseks ja oleks suurepäraselt joondunud ka rohevisiooniga. Selline võimas puiestee võimaldaks nautida nii Vabaduse Aeda kui ka lummavaid aedasid (see lausa inspireeriks kohalikke oma aedasid hooldama). See oleks eeskuju nii Türi siseselt kui ka väliselt. Õueala on statistiliselt suurepärane viis kuidas luua turvalisus kõigi jaoks. Jagame ressursse/ maa-ala, teeme koostööd, oleme ühtsed.


Eesmärgi point - kõik mahuksid ära, ohverdaksid oma osa ja oleksime koos rahul.


Pikaajaline

Ma usun, et enamus (nii kodanikud kui vallatöötajad) väidaks ühest suust, et süsteem on katki ja püsib vaevu elus. See tundub nii valla sees, riiklikul kui globaalsel tasandil. Nii me jätkata ei saa. Suhtlemine nii vallasiseselt kui väliselt on alla igasugust arvestust. Puudub kõrgem visioon. Türi Halduse juhil ei ole aega ja see on süsteemne mitte individuaalne probleem. St, probleem ongi selles, et üks roll on ülekoormatud. Seda ei saa enam eirata. Siin on lahendusi erinevaid.


Nt võiks lisada ühe uue ameti Türi Haldusele, kelle roll on kommunikatsioonisüsteemi väljaarendamine, avaliku arutelu loomine ning Türi haldamise joondamine Türi brändi/ visiooniga; teisalt me võime mõelda ka seda, et puudu on Türi linna haldamisest ja vaja on kedagi kes keskenduks just linna/ keskuse kujundamisele vastavalt tervikvaatele (justkui linnapea); kolmas variant on panustada koostööle vabatahtlike organisatsioonidega (nt MTÜ Elurikas Türi oleks suurepärane partner Türi Haldusele ja vallavalitsusele, kui see abi vastu võetaks). Vb on mõistlik kaaluda neid kõiki ja ka muid variante kuidas ühendada erinevad osapooled ja teha otsuseid suuremast teadlikkusest lähtuvalt.


Üks asi on aga kindel. Ülevalt-alla kulissidetaguste projektide aeg Türil on läbi saamas. Me peame saama kokku ühel tasandil ja tegema avalikult ja läbipaistvalt koostööd. Koostööd nii omavahel kui ka loodusega, mille osa me oleme.


3erik

Comments


bottom of page